
Sel nädalal on viimane võimalus vaadata Kumu 5. korrusel toimuvat näitust „Ekraani arheoloogia“. Sellega seoses oleme nädala teoseks valinud näitusel eksponeeritud Taavi Suisalu „Maastikud ja portreed“ (2016), mis on on kosmiliste välisalvestiste ja tehnosfääri väliskihtidest kogutud kaugfotode arhiiv. Kunstniku salvestatud signaalid pärinevad orbiidil tiirlevalt tosinkonnalt tehiskaaslaselt, mis on tehniliste rikete tõttu ammendanud oma asjakohase või teadusliku otstarbe ja on seetõttu välja lülitatud. Tänu õnnelikule süsteemiveale on need uuesti tööle hakanud, edastades ennustamatu ja improviseeritud loomuga teavet. Tehiskaaslased täitsid algul poliitilist ja sõjalist eesmärki, kuid on nüüdseks leidnud kasutust ka teaduse, side ja meelelahutuse valdkonnas, olles osa inimkonna laiemast närvivõrgustikust ja muutes meie arusaama ruumist, ajast ja maastikust. Neid seadmeid võib näha kosmilist bluusi mängivate üksildaste galaktiliste kauboide või ka tehnoloogia ja võimustruktuuride utoopiliste saavutustena, mis on aastakümnete jooksul vabalangemises olnuna Maa külgetõmbejõule siiski vastu pidanud. Selles sarjas on maastikud ja portreed läbi põiminud. Maastik muutub autoportreeks, kaugeks selfieks, kosmiliseks peegelduseks, mis võtab fotokeskse kujutise väikemaks ühikuks fotograafi ja tema portree.