Pühapäeval, 16. septembril lõppes Eesti Kunstimuuseumi selle aasta suurnäitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“. Tallinnast pärit renessansiajastu kunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) esimene isikunäitus oli Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 8. juunist kuni 16. septembrini 2018.
Veidi enam kui kolme kuu jooksul käis Sittowi näitusel 64 011 inimest. Võrdluseks võib siin tuua 2016. aasta, kui Kumu tähistas 10 sünnipäeva ja muuseumi külastas 167 105 külastajat, aga seda jaotatuna mitme väga populaarse näituse peale nagu uus püsiekspositsioon „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“, „Ryoji Ikeda. Supersümmeetria“ ja „Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel“. Nii toonane menuk „Poeesia ja spliin“ kui ka 2017. aasta suurim publikumagnet „Saksamaa metsikud. Brücke ja Blaue Reiteri ekspressionistid“ kogusid umbes 40 000 külastajat.
Seega on Michel Sittowi näitus konkurentsitult menukaim näitus Kumu kunstimuuseumi ajaloos. Selle tegi eriti märgatavaks olukord, et üle 12 000 inimese jõudis Kumusse alles näituse viimasel nädalal, põhjustades Eesti kunsti- ja muuseumielus pretsedendituid järjekordi ja elevaid meediakajastusi, mis omakorda külastajate arvu veelgi võimendasid.
Aktuaalne kaamera (alates 10:30):
https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/bd53e5ec-6e7c-41b3-96f8-3a02b8742d42/aktuaalne-kaamera-ilm-nadal
Postimees:
https://kultuur.postimees.ee/6407527/eriline-sittow-tekitas-kumus-erandliku-olukorra
Eesti Kunstimuuseumile andis Michel Sittowi näitus kaks suurt õppetundi: esmalt rahvusvahelist ja sisulist laadi kogemuse, kuidas korraldada pikka ettevalmistust (näituse idee hakkas hargnema juba aastal 2011, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn), laialdasi teadmisi, suurt suhtlusvõrgustikku, raha ja toetajaid nõudvat vana kunsti näitust koostöös maailma kõige väärikamate kunstimuuseumidega. Lisaks sai muuseum hea turunduse, kommunikatsiooni ja külastuspsühholooga alase õppetunni, kuidas näitus publikule atraktiivseks ja kättesaadavaks teha. Suure külastajate arvu osas oli Sittowi näituse viimane nädal eriti raputav, pannes proovile nii muuseumi ruumide, kliimasüsteemide, poe kui ka hariduskeskuse ning teenindajate võimed ja piirid. 2000–3000 külastajat ühes päevas on midagi, mis vajaks kellaajaliste piletite müügisüsteemi, aga ka oluliselt suuremat valvurite ja külastusjuhtide arvu kui Kumul muidu kasutada. Selline külastajate arv, mis on näiteks Louvre’i kunstimuuseumi igapäev, on Eesti muuseumide jaoks paratamatult erakordne.
Eesti Kunstimuuseumi lahenduseks oli pikendada Kumu kunstimuuseumi näituse lahtiolekuaegu, kaasates viimastel õhtutel saaliteenindajatele appi vabatahtlikud, muuseumi töötajad ning muuseumi juhtkonna. Kindlasti oleks olnud hea viimastel päevadel tekkinud pikki järjekordi vältida, korraldades külastuste ühtlasemat jaotumist läbi kogu näituse perioodi. Kuid tavapraktika näitab, et sageli leiavad külastajad näitused just näituse sulgemise eel. Sittowi näituse puhul võib eeldada, et külastajate ühtset jaotumist hoidis tagasi ka soe suvi – inimesed olid linnast väljas puhkamas.
Kuid Michel Sittowi näituses oligi palju uut ja erilist: kunstniku üheaegselt nii rahvusvaheline kui ka kohalik tähtsus, näituse läbimõeldud sisuline ülesehitus ja õnnestunud kujundus, hea reklaam ja suur huviliste vool juba alates esimesest nädalast, väljamüüdud ekskursioonid, näitusega seotud raamatute (eriti kuraator Greta Koppeli eestikeelse näitusekataloogi) hea minek ja pidev juurdetrüki vajadus – ning lõpuks muidugi näituse viimaste nädalate rahvarohkus septembris, kui algasid koolid ja Eesti publik leidis üles näituse lõpukampaania plakatid. Tähelepanu tõi juurde ka näituse lõppakordiks mõeldud rahvusvaheline sümpoosion „Michel Sittowi elu ja kunsti lood. Faktid ja väljamõeldised“ Kumu auditooriumis 14.–15. septembril, mille eesmärgiks oli tõsta kunstnik uuesti rahvusvahelise uurimise fookusesse, avada uusi võimalikke tõlgendusi ning tekitada edasist huvi Sittowi loominguga tegelemiseks.
Eesti Kunstimuuseum ja Kumu kunstimuuseum tänavad kõiki isikuid ja institutsioone, kelle abil näitus “Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades” võimalikuks sai.
Näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ kuraatorid olid Greta Koppel Eesti Kunstimuuseumist ja John Oliver Hand Rahvusgaleriist Washingtonis. Ruumikujunduse lõi näitusele Tõnis Saadoja ning graafilise identiteedi Asko Künnap.
Näitusele laenasid oma teoseid järgnevad institutsioonid: Rahvusgalerii, Washington, D.C.; Detroiti Kunstiinstituut; Viini Kunstiajaloomuuseum; Antwerpeni Kuninglik Kunstimuuseum, Taani Riiklik Kunstimuuseum, Kopenhaagen; Madridi Kuninglik Kogu, Riiklik Muinsuskaitseamet, Madridi kuningapalee; Louvre’i Muuseum, Pariis; Berliini Maaligalerii; Budapesti Kunstimuuseum; Kuninglik Maaligalerii Mauritshuis, Haag; A. Puškini nim Riiklik Kujutava Kunsti Muuseum, Moskva; Londoni Rahvusgalerii (erakogu); Upton House, Suurbritannia Rahvuslik Fond; erakogu (Põhja-Brabanti Muuseumi loal), ‘s-Hertogenbosch, Holland.
Näituse raames ilmus kolm eritrükist. Rahvusvahelise ingliskeelse näitusekataloogi on koostanud kuraatorid John Oliver Hand ja Greta Koppel. Kumu näituseks valmis Greta Koppelil ülevaatlik eestikeelne raamat Michel Sittowist, mis annab ülevaate kunstniku elust, loomingust ja seostest Tallinnaga (lisatiraaž taas saadaval alates oktoobrist). Lastele on Anti Saar kirjutanud ja Urmas Viik illustreerinud juturaamatu „Mina, Milda ja meister Michel“.
Näitusega kaasnes mitmekülgne lisaprogramm, mis andis võimaluse osaleda näituse eriekskursioonidel, külastada kontserte või Theatrumi suvelavastust Niguliste muuseumis, avastada vanalinnas Sittowiga seotud kohti ja palju muud. Näituse lõpetas rahvusvaheline sümpoosion.
Koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga valminud näitus toimus osana Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste rahvusvahelisest programmist. Kumu kunstimuuseumis jääb hetkel paralleelselt avatuks veel kaks EV 100 kunstiprogrammi näitust: kaasaegse ekraani- ja videokunsti näitus „Ekraani arheoloogia“, mida oli võimalik eelmisel aastal näha Brüsseli Bozari kunstikeskuses ja väljapanek Konrad Mägi maastikest, mis on jätk eelmisel aastal Roomas Galleria Nazionale di Arte Modernas esitletud Konrad Mägi isikunäitusele. 12. oktoobrist avaneb Kumu suures saalis eelnevalt Pariisis Orsay muuseumis eksponeeritud suurnäitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“.
Kadi Polli
Kumu blogi 