Nikolai Kormašovi „Raudbetoon“ (1965) on nõukogude modernismi märgiline teos. Selles ulja vormiüldistusega maalis kohtuvad sulaajastu Nõukogude Liidu moderniseerimise eufooria ja lääneperifeerias tegutseva Eesti kunstniku julgus kombata uue kunstistiili piire. Vladimiri oblastis sündinud ja kasvanud, ent pärast Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist Tallinnasse elama jäänud Nikolai Kormašovi temperamendile sobisid 1960. aastate nõukogude kunstis levinud karm stiil ja kaasaegsuse nõue. Kasutades modernistlikku vormikeelt, kommenteeris kunstnik meeleldi teemasid, millega puutus kokku ajakirjanduses või ümbritsevas linnaruumis. Nii jälgis Kormašov ka Tallinnas 1962. aastal alanud Mustamäe mikrorajooni ehitust, registreerides uue elukeskkonna rajamisega linlastes tekkinud tundeid: moodsate individuaalkorteritega saabunud elevust ja nõukogude tüüpprojektidega seotud ärevust. Modernistlike elurajoonide kerkides ei kardetud heaolu kasvuga kaasnevat humaansuse kadu mitte üksnes Läänes, kus karmi stiili kaasaegsena võidutses arhitektuuris brutalism. Raudbetoonist – uuest tõhusast ehitusmaterjalist – sai selle kahetise tunde sümbol.
Kumu blogi 