Täna, 57 aastat tagasi lendas Juri Gagarin esimese inimesena kosmoseavarustesse, tehes võimalikuks seni vaid fantaasiana tundunud retke. Kui tänapäeval ei ärata enam teadusajakirjades leiduvad fotokaadrid Marsist suurt tähelepanu ning „Tähesõdade” saaga kuulub juba klassika hulka, tähendas 1961. aastal Gagarini lend kosmosesse seni kaugena tundunud reaalsuse käeulatusse jõudmist.
Nõukogude Liit rõõmustas erilise eufooriaga toimunu üle, sest tähistas see suur sündmus võitu Läänemaailmast, kellega võeti tol ajal mõõtu igal elualal. Kosmoseretkest jutustasid nii tolleaegsed estraadilaulu hitid, avalikku ruumi püstitati rakette ning lapsed said maiustada „Kosmose” marmelaadiga. Kosmosevaimustus kajastus aga eriti ilmekalt trükisõnas ja pildis. Viimase tõenduseks leidub Eesti Kunstimuuseumi kogudes Nõukogude perioodil valminud teoseid, mis avavad kosmosevaimustuse erinevaid tahke. Järgnevalt vaatleme neist kahte teost.
Evi Tihemetsa 1966. aastal söövitustehnikas valminud „Kuumaastik” väljendab endas kunstniku visiooni Kuu künklikust maastikupinnast. Kunstnik oli maastiku loomiseks uurinud nii fotojäädvustusi kui ka leidnud inspiratsiooni Kohtla-Järve põlevkivikaevanduste tuhamägedest, mis meenutasid mingil määral Kuule iseloomulikku ebatasast pinda. Kuiva kõrbevisiooni asemel on käesolevas teoses loodud hoopis sensuaalne kujund Maa kaaslase pinnast, mida katavad justkui niitidena jooksvad kuldsed ja sinised peened mustrid. Maastiku kohal kõrgub poolkaar, mida on tõlgendatud nii kõikenägeva silmana kui ka apokalüptilise ohumärgina. Teaduse ja tehnika vaimustuse kõrval tõstsid kosmoseteaduse saavutused ka inimeste teadlikkust keskkonnaprobleemidest.
Lepo Mikko monumanteelsete mõõtmetega teos on vastupidiselt ülaltoodud tööle pigem inimese keskne. 1971. aastal loodud õlimaalis „Ajaratas” on kunstnik sinise sõõri sisse koondanud erinevaid elualasid ja ajastuid esindavaid figuure. Kujutatud on isegi kummalist Maa-välist tegelast vasakul, kajastades nõnda tolleaegse kosmosefantastika vaimustust ja ufoteaduse tõsidust. Rahvahulka ühendab kesksel positsioonil seisev valges rüüs Madonnalik daam, kelle pea kohal lendab kosmonaut justkui ringi piiridest väljapoole tuleviku suunas.
Kosmosetemaatika on inspireerinud nõnda omapäraseid vormimänge ja tulevikuvisioone, mille omapärast jätkumist saab näha ka praegu Kumu V korrusel. Katja Novitskova isikunäitus „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste” uurib tehnoloogia kui vahendaja rolli, tehes käike nii Marsile kui ka tehnoloogiast vallutatud tulevikumaailma.
Lennukat kosmosepäeva!
Bok Eum Kim, Kumu hariduskeskuse koordinaator
Kumu blogi 