28. jaanuaril avati Washingtonis Rahvusgaleriis näitus „Michel Sittow. Estonian Painter at the Courts of Renaissance Europe“. See on Eesti Kunstimuuseumi läbi aegade ambitsioonikaim koostööprojekt, mis toob esmakordseks isikunäituseks kokku Tallinnast pärit kunstniku Michel Sittowi (1469-1525) 500 aasta vanused maalid 15 maailma nimekaimast muuseumist.
Eesti publiku ette jõuab Sittowi näitus sellel suvel, alates 8. juunist Kumu kunstimuuseumi suures näitusesaalis.
Küsime näituse meeskonnalt muljeid Washingtoni väljapanekust ning kirjeldame Sittowi Kumu näitusega seotud mõtteid, ootusi ja eesseisvaid töid.
Greta Koppel, näituse kuraator:
Muljed on ülevad – näha kõiki neid töid ühes ruumis koos. Ühelt poolt saavutus, et Sittowi tööd on kokku saadud, teiselt poolt suurepärane ning esmakordne võimalus neid töid süvenemisega lähedalt vaadata, omavahel võrrelda. See annab võimaluse õppida kunstniku käekirja paremini tundma. Optimistlikult arvan, et näitus annab uue hoo Michel Sittowi loomingu (taas-)avastamiseks ja tõlgendusteks.
Tallinna näitusele mõeldes, on näitused vaatamata samale tööde valikule siiski piisavalt erinevad. Washingtoni Rahvusgaleriis mõjub näitus väike, kuid kaalukas, fookus on selgelt piltidel, konteksti loovat teksti ruumis pigem minimaalselt – teksti jaoks on kataloog. Näitus Kumus on ambitsioonilt suurnäitus (see ka toimub Kumu suures näitusesaalis), kus aeglast vaatamist propageerivat kunstiteoste ekspositsiooni ümbritseb jutustuse-ruum ning mille eesmärk on pakkuda kunstielamust ja teadmisi võimalikult laiale sihtgrupile. Suur ruum annab suurema vabaduse teoste eksponeerimiseks, kuid esitab ka väljakutse – kuidas eksponeerida postkaardi suuruseid pilte nii, et pildid ära ei kaoks ja et säiliks pildivaatamise kogemuse intiimsus.
Tõnis Saadoja, näituse kujundaja:
Kui kellelgi õnnestub paralleelselt näha nii Washingtoni kui Tallinna väljapanekut, siis loodetavasti kirjeldab ta neid kui kahte erinevat näitust. Tööd on küll samad, aga ruumidest ja eksponeerimisviisist tulenevad erinevused loovad kahel rannikul ilmselt hoopis teistsuguse koosluse. Washingtoni näitus on suurepärane, klassikaliselt kujundatud ning mis peamine, maale on võimalik väga lähedalt silmitseda. Loodetavasti jõuavad ka eesti vaatajad Sittowile väga lähedale.
Inga Jaagus, näituse projektijuht:
Näha valmis näitust Washingtonis oli justkui esimene käegakatsutav vahepeatus ettevalmistusprotsessis. Andis tunde, et nüüd on kõik „päris“. Teine mõte oli muidugi see, kui palju veel teha on, et ka Kumu näitus käegakatsutavaks saaks! Kasulik oli kuulda Washingtoni kolleegide kogemusi sealsetest ettevalmistustest. Mind huvitas eraldi näituse turundus Washingtonis: mille kaudu nad näitust, Michel Sittowit ja seotust Eestiga tutvustasid; kuidas oli kommunikatsioon korraldatud jne. Seetõttu pildistasin aktiivselt näituse plakateid ja vaatlesin külastajaid. Käisin näitust vaatamas esimesel avamispäeval, mis oli pühapäev, ning ka paar päeva hiljem – mõlemal korral oli saalis suurel hulgal ja tundus, et väga süvenenud publikut. See kõik oli puhas rõõm!
Kadi Polli, Kumu direktor:
Washingtoni Rahvusgalerii on nö megamuuseum üle 4 milj külastajaga aastas. See, et nad valisid oma näituseplaani Michel Sittowi näituse ja tegid Eesti Kunstimuuseumiga kaasa tema maalide kokkutoomisega seotud töö- ja rahamahukad protseduurid üle Euroopa, on parimaks kinnituseks Sittowi loomingu tasemest ja tema esmakordse isikunäituse olulisusest.
Erakordselt hea Euroopa vana kunsti koguga ja suure külastajaskonnaga muuseumina on Washingtoni Rahvusgaleriil sellise näituse korraldamisel muidugi nii rohkem kogemusi kui ka vähem pingeid. Näitus võib rahulikult olla väljapeetud ja traditsiooniline, sest asjatundlikke vaatajaid leidub nagunii ja kohapealse koguga tekkivad võrdlused (olgu siis Rogier van der Weydeni, Hans Memlingi või kasvõi Albrecht Düreriga) aitavad näha Sittowi loomingu tugevusi.
Kumus on ootusi Sittowi näituse ümber kindlasti rohkem, aga seda enam ka võimalusi!
Sirje Helme, SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige:
Me tegelesime selle näitusega nii kaua, iga maal oli kümneid kordi ekraanil või paberil tuttav, suur osa ka teistes muuseumides nähtud, aga kui esimest korda saali astusin, kus nad kõik koos olid (ja olin sel hetkel saalis täiesti üksinda), oli tunne neid kõiki koos näha võimas, eriline, erinev sellest , mis olin ette kujutanud. Maalid olid nagu suuremad, nende koosmõju ja samas kujunduslik kokkupanek lõid kombinatsioone, millele ma polnud enne mõelnud või tähelepanu pööranud. Kindlasti saab Kumu näitus omakorda erinev, sest ruum on teistsugune, suurem, valgus ja seinavärv teistsugused.
See on olnud nii suur ettevõtmine, muuseum on õppinud ja arenenud seda tehes väga palju, ja vastutasuks saab olla lihtsalt väga väga rahul, lausa õnnelik.
Fotod: Eesti Vabariigi välisministeerium, OP!, Tõnis Saadoja
Michel Sittowi näituseprojekti kajastav Facebooki lehekülg – märgi end huviliseks ja hoia end uudistega kursis.
Kumu blogi 