
Mare Tralla interaktiivne video- ja heliinstallatsioon „Laula minuga“ (2000) parodeerib eestlaste rahvuslikku uhkust, laulupidu, ning kutsub vaatajat laulma kõigile tuntud “Kungla rahvast”. Roosas trikoos kunstnik võimleb videoekraanil ja reageerib publiku tekitatud häälele. Palaganiks muudetud püha üritus kõneleb 1990. aastate varakapitalistlikus Eesti Vabariigis tekkinud kaosest varasemate väärtuste ja tähenduste hierarhias. 1980. aastate lõpu tõsimeelne rahvuslik paatos ja sentiment mõjus 2000. aastal ühiskonnas paratamatult naeruväärselt ja võltsilt. Vanad rituaalid olid kaotanud suure osa oma jõust, uusi tugisambaid polnud aga uus aeg loonud.