Oskar Georg Adolf Hoffmanni „Kullamaa köstrimaja“ (1885?) on humoorikas näide Balti biidermeierist, milles ristuvad kohalik talupojakultuur ja saksa kultuuriruumi mõjud. Hoffmann on kunstiajalukku läinud eelkõige pruunikates toonides kõrtsimaalijana, kelle meelisobjektiks on kohalikud talupojad. Siin näeme pildi all vasakul servas aga lõbusat päkapikku või härjapõlvlast, kes muutub 19. sajandil saksa folklooris oluliseks tegelaseks. Hoides käes õllekannu, osutab ta Kullamaa köstrimaja ja kiriku vaadetele, millele lisab pidulikkust roosa lint. Selgelt kohalikku identiteeti ja kodumaa paatost kandev teos on lahendatud nn tükeldatud vaategraafika formaadis, mis hakkas kunstis levima 19. sajandi algul.
Kumu blogi 