Mai alguses avati Läti Kunstimuuseum peale kolme aastat kestnud renoveerimistöid taas publikule. Kunstimuuseum valmis aastal 1905 ning on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Baltimaades. Arhitektiks muuseumi esimene direktor, baltisaksa arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann (1849–1919). Ümberehitustööd suurendasid muuseumi pindala ligi poole võrra (4704 asemel 8249 m2), lisades ulatusliku maa-aluse osa ning võttes kasutusele ka katusealused ruumid.
Hellitavalt “Läti Louvre’iks” nimetatud muuseumi renoveeris Läti arhitektuuribüroo Processoffice ja kogu asi läks maksma 29 miljonit eurot. Hoone on pälvinud juba ka Läti arhitektuuri aastaauhinna, mille puhul toodi eriti välja pööningu ja keldri ümberehitamist ja huvitavat kasutuselevõttu; rõhutati ka skandinaavialike materjalide nagu klaas, puit ja kivi kasutamist. Muide – 28 rahvusvahelise arhitektuuribüroo hulgas, kes muuseumi konkursist aastal 2010 osa võtsid, pälvis II koha Salto arhitektuuribüroo, kelle võistlustööga on võimalik tutvuda siin: http://www.salto.ee/renovation-and-extension-of-latvian-national-museum-of-art/
Detsembris 2015, kui ulatuslikud renoveerimistööd lõppesid, avati maja mõneks päevaks ka publikule ning kõik soovijaid said tutvuda mitte veel kunstiteoste, vaid maja endaga. Ametlik taasavamine 04. mail oli tõeline rahvuslik pidupäev ja muuseumit külastas üle 19 000 inimese. Oodatud publikunumbrid aastas ületavad loomulikult 100 000 piirid.
Kõigepealt muljed majast:
Muuseumi ekspositsioonide ülesehitus on üsna sarnane Kumule – avatud on uus püsiekspositsioon kahel korrusel “Läti kunst. 19.-20. sajand”, mis on üles ehitatud kronoloogiliselt, näidates kõige olulisemaid teoseid igast Läti kunsti nö arenguetapist, alates professionaalse kunstielu kujunemisest 18. sajandil.
Ühel korrusel on kunst 1780-1915 ning 1915-1940, kusjuures oluliseks murdepunktiks on sajandivahetus ning Läti kunstnike nagu Vilhelms Purvitise (1872 – 1945) esiletõus. Peale IMS olid paljud Läti kunstnikud seotud aga Nõukogude Liidu avangardse kunstieluga – näiteks Gustavs Klucis (1895 – 1938) osales konstruktivistlikus liikumises, luues uue ühiskonna ülesehitamiseks visuaalselt radikaalset propagandat.
Eraldi sektsioon on Läti kunstist Nõukogude perioodil ning vahetult peale taasiseseisvumist, aastatel 1945 – 2000. See oli muide ka üks arutelukohti Kumu uue püsiekspositsiooni juures, kas arvata sisse ka 90ndad või mitte – Kumu lahendas selle üksikute teoste kontseptuaalsete sissetoomisega; lätlased pühendavad murrangutele alates 80ndate keskpaigast ja tormilistele 90ndatele sama palju ruumi kui kunstile 40-50-60-70ndatel.
Subjektiivseid nopped püsiekspositsioonist:
Muuseumi uues, maa-aluses osas oli lisaks kollektsioonidele suur näitusepind, mida avanäitusena asustas Miervaldis Polise (1948) “Illusioon kui reaalsus” (avatud kuni 24.07). Polist esitatakse kui postmodernistlikku triksterit, kes kombineerib hüperrealistlikku maalitehnikat, klassitsistlikku väärikust, kitši ja irooniat ning tunneb end ühtmoodi kodus nii kunstiajaloo (tsitaatides) kui kaasaegses ühiskondlikus elus.
Nii et kokkuvõttes soojad soovitused värskendatud ja imposantsete lõunanaabrite külastamiseks! Läti Kunstimuuseumis käisid Kumu direktori kt Triin Tulgiste ja Hariduskeskuse juhataja Maarin Ektermann (kes tegi ka pilti).
Kasutatud artiklid:
http://www.eatriga.lv/2016/04/15/opening-of-latvian-national-museum-of-art-4th-of-may-2016/
http://calvertjournal.com/news/show/5092/latvian-national-art-gallery-renovations-complete
Kumu blogi 